Uudised
Kui kaunid Eestimaa rabad ja metsad on juba risti ja põiki läbi käidud, tasub pilk pöörata meie rikkalikku ajalukku. Käesoleva artikli raames toome teieni põgusa ülevaate kindlustest ja linnustest Eestimaa pinnal, mida külastada tasub. Paljudes neist leiab põneva muuseumi osa, kus saab tutvuda ajalooga, eluga linnuses või ka osa võtta töötubadest.
Haapsalu linnus on eelkõige tuntud valge daami poolest, kes end augustiöödel ilmutab. Aga linnust tasub külastada ka muul ajal. 13. sajandil rajatud linnuses avati hiljuti väga põnev muuseumiosa, kus saab linna ja linnuse ajalooga tutvuda nii tavapärases kui tegevuslik-mängulises vormis. Palju on muuseumis rõhku pandud interaktiivsusele. Uljaspead saavad turvaliselt mööda treppe liikuda müüri tippu, kust avaneb vaade armsale kuurortlinnale.
Muinasjutulisel Rakvere Vallimäel paiknev linnus on aegade jooksul kuulunud nii Skandinaavia riikidele, Liivi ordu rüütelmunkade kui ka Poola riigile. See on paik, kus päriselu Ivo Schenkenberg 1579. aastal vangi langes ja hiljem Pihkvasse hukkamisele viidi. Erinevalt legendaarses kultusfilmis Peeter Jakobi kehastatud tegelasest oli päriselu Ivo Schenkenberg siiski eestimeelne ja austusest legendaarsele väesalga juhile kannab linnuse müüride vahel paiknev kõrts just Schenkbergi nime. Rakvere ordulinnust võib pidada ka teemapargiks selle sõna parimas tähenduses, mis ühtlasi harib väikeseid ja suuri ning pakub ka meelelahutust. Osa saab võtta töötubadest ja aktiivsetest tegevustest ning külastamiseks on avatud erinevaid näituseid, mis räägivad linnuse lugu.
Kuigi tegu on tegelikult kloostriga, siis leiame, et Padise klooster väärib antud nimekirjas ülesse märkimist. Oma vanuse kohta (ehitus algas 14. sajandil) on tegu väga hästi säilinud hoonega, millel on unikaalne arhitektuur keset ilusat loodust. Pärast mahukaid renoveerimistöid, on hoone 2020. aasta maist taas külastajatele avatud. Konserveerimistööde käigus tuli välja palju põnevat, mida nüüd külastajad esmakordselt näha saavad. Hoone tornist, kuhu ka külastajad pääsevad, avaneb kena vaade ümbruskonnale. Tegemist on Põhja-Euroopa ainsas terviklikult säilinud tsistertslaste kloostriga.
Nagu ühele ajaloolisele Eesti linnusele kohane, on ka Narva Hermanni linnus aegade jooksul mitmeid kordi omanikke vahetanud. Ca 700-aastane Narva linnus saab käesoleval aastal ühele poole pikaaegsete renoveerimistöödega, mille käigus avatakse esmakordselt külastajatele ka linnuse idatiib ning linnuse ajaloole pühendatud püsiekspositsioon. Seega on mida oodata!
Kuigi 1600ndate alguses sai Paide linnus rängalt kannatada ja jäi suuresti varemetesse, suudeti siiski Paide vapil kujutatud linnuse peatorn Pikk Hermann taastada, kus tänasel päeval asub Wittensteini ajakeskus. Tegemist on justkui ajamasinaga, kus erinevatel torni korrustel saab kogeda ajalugu orduajast tänapäevani. Üheksa korruse ja kaheksa ajastu reisides saab ajarändur tutvuda näiteks eluga muinasajal, istuda ühes lauas Järvamaa foogtiga, läbida nõiatesti ning teha lõbusõitu tsaariaegse postitõllaga.
Kuressaare ei ole pelgalt spaapuhkuse linn. Saaremaa pealinn võlub külalisi oma väikelinna auraga, pakkudes samal ajal arhitektuuri näol palju silmailu. Kõige selle keskel asub postkaardilik Kuressaare piiskopilinnus ja kindlus, kus ühtlasi asub Saaremaa ajaloomuuseum. Lähiaastatel plaanivad saarlased ette võtta uuenduskuuri, mille käigus ehitatakse välja pööningukorrusel asuvad ruumid.
Ehtsa ja hea linna inimesed on viimastel aastakümnetel teinud tublit tööd edendamaks oma lossihoovi kasutamist muuseumi ja kontserdihoovina. Põltsamaa lossi juured ulatuvad kaugele 13. sajandisse ning veel 20. sajandi lõpus olid lossimüürid varisemisohus. Lossihoov on koduks ka Põltsamaa Niguliste kirikule ja veinikeldrile.
Artikli juures kasutatud foto: Rainer Süvirand, visitestonia.com
