Uudised
Ilmselt suurem osa meist on käinud Riias, Helsingis või Stockholmis. Aga Porvoos, Cesises või Kaliningradis? Pigem vähesed. Oleme käesolevasse artiklisse koondanud kokku n-ö avastamata pärlid lähiriikidest – linnad, kuhu suured turistihordid ei satu, kuid mis kindlasti on avastamist väärt! Näiteks suvel autoga reisides.
Porvoo (Soome)
Soomet külastades jääb esimesena ette Helsingi, kuid paljudele on veel võõras Helsingist ca 60 km kaugusele jääv Ida-Uusimaa maakonna halduskeskus Porvoo. Turu järel on Porvoo Soome üks vanemaid linnasid ja tal on oluline koht Soome ajaloos ja kultuurielus.
Porvoo jätab oma erivärviliste puitehitistega äärmiselt romantilise ja unikaalse mulje. Munakivisillutisega kaetud tänavad on kitsad ja neid mööda tuleb ronida kõrgele mäkke. Porvoo on ideaalne paigake, kus rahulikult ringi jalutada ja omi mõtteid mõlgutada. Siin on hulgaliselt kohvikuid ja restorane igale maitsele, sekka ka põnevaid sisustus- ja mänguasjapoode. Linnas on palju vahvaid mänguväljakuid, kus lastega peredel on mõnus aega veeta. Porvoo jõe vanalt puusillalt avaneb lummav vaade rootsipunastele paadikuuridele (artikli fotol).
Porvoo üheks pärandiks on ka mitmed ajaloolised mõisad, mis linna vahetus läheduses asuvad, kuulsamad neist on Haikko ja Kiiala mõisad, mis on tänapäeval endiselt säilitanud oma kultuurilise ja majandusliku tegevuse. Haikko mõisas asub praegu ka moodne hotell, kus külastajad saavad nautida spaad, basseine ja saunasid.
Kogu piirkond on ümbritsetud ilusa loodusega – lugematu arv jõgesid ja järvesid ning paksud metsad erinevate matkaradadega pakuvad tegevust nii matkasellidele kui ka kalastushuvilistele. Samuti seilavad jõgedel pisemat sorti kruiisilaevad, mis võimaldavad piirkonda veidi teise nurga alt uudistada.
Cēsis (Läti)
Meie lõunanaabri Läti põhjaosas asuv linn on ajaloolise tähtsusega nii Eestile kui Lätile – seda eelkõige tänu Vabadussõjale. Valga piiripunktist on distants ca 90 km ning sama vahemaa on ka Cēsise ja pealinna Riia vahel. Võimalus on liikumiseks kasutada ka raudteeühendust Riia, Cēsise ja Eesti Valga vahel.
Cēsis asub Vidzeme kõrgustikus, Gauja rahvuspargi läheduses ning linna ümbritsevad ilusad metsad ja loodusmaastik koos järverikaste madalikega ning mööda kaljuseid kaldaid voolava Gauja jõega.
Vaatamisväärustena tasub välja tuua südalinnas asuva Liivi ordulossi varemete kompleksi koos mitme pargiga, Cesise imeilusa vanalinna ning Püha Jaani kirikuga, mille torn kõrgub linna kohal.
Aktiivse puhkuse otsijatel tasub ette võtta paadisõit Gauja jõel, uudistada läheduses olevaid matkaradu või külastada seikluspargi Ozolkalns 16 m kõrgusel asuvaid ronimisradu.
Kaunas (Leedu)
Kes on autoga Eestist lõunasse sõitnud, see on kindlasti Kaunasest möödunud. Linn aga väärib seal ka pikema peatuse tegemist. Nemunase jõe kallastel asuv Kaunas on Leedu suuruselt teine ning Baltikumi suuruselt neljas linn. Distants Ikla piiripunktist on ca 400 km ning linn jääb ka kavandatavale Rail Baltica trassile.
Aastatel 1919-1939 oli Kaunas Leedu pealinn. Aastal 2022 on Kaunas Euroopa üks kahest kultuuripealinnast.
Kaunase keskaegne vanalinn on üsna omapärase arhitektuuriga: ajalooliselt oli Kaunas oluline kaubanduse keskus Hansa Liidu ajal, mistõttu on paljud vanalinnas asuvad ehitised puudutatud Saksa arhitektuurilisest mõjust. Lisaks nägi Kaunas sõdade ja okupatsiooni ajal vähem hävingut, mistõttu vana arhitektuur on rohkem originaalne, eriti võrreldes pealinna Vilniusega.
Vanalinna kroonijuveeliks võib lugeda raekoja platsis asuvat linnahalli oma 53 meetri kõrguse torniga. Linnamelust eemale saamiseks on võimalus külastada vanalinna vahetus läheduses asuvat suurt Santakose parki ning Nerise jõe kallastel olevat Kaunase lossi. Loss seisab seal 14. sajandist ning on ühtlasi vanim Leedus.
Uppsala (Rootsi)
Laevasõit üle Läänemere ning maabumine Stockholmis koos päevase linnatuuriga on paljude jaoks tavaline külastus meie põhjanaabri juurde. Kui aga juba seal kandis olla ning aega on rohkem, siis tasub kindlasti kaaluda retke pealinnast ca 70 km kaugusele põhja, et külastada hubast ülikoolilinna Uppsalat.
Linn võtab külalisi vastu oma noorusliku elujõuga, mis on põimitud linna pika ajalooga. Tähtsaima hoonena tuleb kindlasti välja tuua linna keskel kõrguv gooti stiilis katedraal Uppsala toomkirik, mis pärineb 13. sajandist. Ligi 120 meetrised tornid on Põhja-Euroopa kõrgeimad ning ajalooliselt tähtsas toomikrikus on kroonitud ka mitmed Rootsi kuningad. Kohe kiriku vastas asub ka põhjalik ajaloomuuseum, kust leiab aardeid nii Egiptusest kui ka kohalikust viikingikultuurist. Samuti tasub pilk heita lähedalasuvale ülikooli anatoomikumile.
Tegevust leiab ka lastega peredele, seda näiteks looduskeskuse Biotopia näol, mis on kõikidele külastajatele tasuta. Külastajad saavad tutvuda kohaliku loomariigiga ning väiksematel on võimalus kätt proovida töötubades.
Gastronoomia poolest on üldine hinnatase natukene kõrgem kui Stockholmis, kuid sellegi poolest leiab Uppsalast palju hubaseid ja väikseid kohvikuid ning restorane, kus head ja paremat toidupoolist nautida.
Kaliningrad (Venemaa)
Tükike Venemaad keset Euroopat – see sai võimalikuks peale teist maailmasõda, mil muidu Saksamaale kuuluv Ida-Preisimaa pealinn Nõukogude Liidu koosseisu läks. Suurlinn kannab tänapäevalgi veel paljusid nimesid: leedulastele Karaliaučius, poolakatele Krolowiec, sakslastele Königsberg.
Distants Eesti lõunapiirist on ca 500 km. Teekonna saab lisaks autole ette võtta ka Pärnust väljuva bussiga (Pärnu-Riia-Kaliningrad).
Linn sai palju kannatada teise maailmasõja ja sellele järgnenud nõukogude perioodi vältel. Taastamise asemel 1967. aastal Königsbergi loss lammutatil. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid. Keskaegsest Königsbergist on alles vaid toomkiriku varemed, kuhu on maetud kuulus saksa filosoof Immanuel Kant. Alles on jäänud ka Immanuel Kanti monument.
Kunagine Preisimaa kaitserajatiste süsteem, rikkalik kultuuripärand ning rohked sadamad ilmestavad tänast Kaliningradi aga siiani. Linnas leiab arvukalt mõnusaid baare ja restorane, rohelisi parke, vanasid linnaväravaid ja losse, muuseumeid ja teatreid. Kirsina tordil on seal sõbralikud ja külalislahked inimesed.
Linna peamine vaatamisväärsus on suur katedraal, mis on taastatud peamiselt Saksamaalt saadud annetuste abil. Praegu asub seal kirik ja Kaliningradi linna ajaloomuuseum. Lisaks on säilinud üksjagu ajaloolisi hooneid, mis meenutavad stiililt Tallinna vanalinna.
Alates 1. juulist 2019 saavad 52 riigi, sh Eesti kodanikud Kaliningradi oblasti külastamiseks vormistada elektroonilise viisa. E-viisat võib taotleda Venemaa välisministeeriumi spetsiaalsel automatiseeritud veebilehel. Elektrooniline viisa väljastatakse tasuta.
