Kasulikud artiklid
2020. aastal välja kuulutatud pandeemia tekitas reisiäris metsiku lääne situatsiooni, kus ühel hetkel unustati kõik seni kehtinud reeglid ja tehti, mis võimalik enda päästmiseks. Nende tagajärgede likvideerimine pole paljude jaoks seni lõppenud, mistõttu panime enda kogemusele tuginedes kokku põhjaliku ülevaate oma õiguste eest seismiseks.
Esimene samm on loomulikult lennufirma või müügiplatvormiga ühenduse võtmine sõltuvalt sellest, kust pilet sai ostetud. Kõige kiiremal ajal on mõlema kasutajatoed hõivatud ning telefonikõne järjekord võib kujuneda tundide pikkuseks. Küll aga tähendab otse lennufirmalt ostmine, et omavahel ei pea suhtlema müügiplatvorm ja lennufirma, mis teeb kommunikatsiooni kiiremaks.
Sageli võib kohata ka müügiplatvorme, nagu kiwi.com, kes pakuvad odavalennufirmade, nagu Ryanair, pileteid soodsamalt, kui otse lennufirma kodulehelt ostes. Odava hinna taga peituvad aga sageli kallid lisateenused ning krediitkaarditasud, mis võivad teha esialgu soodsana näiva hinna kokkuvõttes kallimaks. Seetõttu tasub väikse hinnavahe puhul alati eelistada otse lennufirmalt piletite ostmist.
Paljud firmad ei kanna tühistatud lennupiletite eest rahasid tagasi aastaid. Mõnikord on see lennufirma taga, kuid on ka olukordi, kus lennufirma on raha kandnud müügiplatvormile tagasi, kes omakorda viivitab tagasimaksega. Sel juhul on lennufirma kohustus see raha kliendile tagasi toimetada ning võib nende poole otse pöörduda abi saamiseks.
Olukorras, kus see ei aita, on teiseks sammuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole pöördumine, kuid menetlus toimub ainult nende ettevõtete puhul, kellel on esindus Eestis. Sellisteks firmadeks on näiteks Finnair, airBaltic, Aeroflot. TTJA võtab menetluse enda kanda ning üritab leida olukorrale lahenduse. Kui lennufirmal pole Eestis esindust, aga asub mõnes teises Euroopa riigis, siis aitab EL tarbija nõustamiskeskus, mis on TTJA piiriüleseid vaidlusi lahendav üksus, vaata SIIT
Samuti on pakettreis soovitatav osta Eesti reisibüroolt. Mõned Eestis tegutsevad reisikorraldajad võivad kuvada eestikeelset lehte, kuid kui juriidilist keha Eestis ei asu, siis pole loota ka TTJA abile vaidlustes. Sel juhul tuleb pöörduda sihtriigi organite poole.
Sageli on aga see aeganõudev, sest näiteks Lõuna-Euroopa riikides on raske saada menetlust käima, kui kohalik Tarbijakaitseamet ei vasta ingliskeelsetele kirjadele. Sel juhul tasub kolmanda sammuna kaaluda kaarditehingu vaidlustamist internetipangas eeldusel, et tasutud on pangakaardiga. Peab silmas pidama, et mitte kõik pangad pole abivalmid vaidlustusega edasi minema. Oma kogemustele tuginedes võime öelda, et näiteks SEB pank ei aita, kui ostust on möödas rohkem kui 30 päeva olenemata sellest, et piletid olid ostetud pool aastat enne pandeemia algust, mil lende polnud veel tühistatud. Samas näitab kogemus, et LHV pangaga samas situatsioonis probleeme ei tekkinud ja lennufirma kandis rahad tagasi.
Neljas samm oleks algatada Euroopa maksekäsu kiirmenetlus. Selle eelis on see, et avaldajal on võimalik saada täidetav kohtulahend ilma sisulise vaidluseta juhul, kui lennufirma vastuväidet ei esita 30 päeva jooksul. Lennufirmalt saab nõuda tagasi piletite summa, viivise ja sissenõudmiskulu (40 eurot). Küll aga tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (2023. andmed). Kui lennufirma esitab vastuväite, on võimalik edasi vaielda kas kohtumenetluse või väiksema kohtumenetluse kaudu.
Alternatiivina võib kaaluda kohe Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust, mille saab algatada kuni 5000-eurose nõude puhul. See on lisavõimaluse tarbijale, kellel ei ole õnnestunud lahendada vaidlust mõne teise liikmesriigi kauplejaga. Vaja ei ole juriidilisi teadmisi, küll aga peab täitma vormi ning tasuma riigilõivu, mis on võimalik nõuda lennufirmalt hiljem tagasi. Samuti on õigus küsida lennufirmalt viivist iga hilinenud päeva eest alates 8ndast päevast lendude tühistamisest. Arvestama peab menetluskulude maksmise riskiga, kui vaidluses võitjaks ei osutu. Täpsemalt võib mõlema menetlusliigi kohta lugeda näiteks SIIT
Viies samm oleks võtta appi õigusbüroo ja lasta neil nõudega tegeleda, kuid väiksema summa puhul peaks see olema kõige viimane samm, sest võib osutuda tavatarbijale liiga kulukaks. Samas mõned ettevõtted, nagu Flagito, pakuvad võimalust menetlus läbi viia soodsamalt. Arvestama peab 40-eurose (2021. aasta andmed) teenustasuga inimese kohta.
Olgu veel öeldud, et sageli üritavad lennufirmad asendada rahalist tagasimakset kinkekaardi asendamisega. Tarbijana on õigus küsida tagasi tasutud summa isegi siis, kui lennufirma väidab vastupidist. Küll aga tasub kaaluda, kas halb kompromiss pole mitte parem kui hea kohtuprotsess.
