Alati ei pea puhkama palmi all või lesima liivarannas. Nn. tumeturism (Dark Tourism) pakub inimestele avastada paiku, mis on üle elanud midagi erakordset või siis lihtsalt aegade jooksul unustusehõlma vajunud. Tumeturism aitab avardada meie silmaringi, õppida minevikust ja selle vigadest ning vahel võib anda lootust ka tulevikuks. Käesoleva artikli raames toome teieni mõned näited menukatest ja vähem-menukatest tumeturismi piirkondadest, mis annavad mõtteainet tuleviku reisideks. Mõned neist kohtadest on täiesti ligipääsetavad, mõned aga hetkel veel laiemale avalikkusele suletud.
Alcatrazi vangla (San Francisco, USA)
Kurikuulus kaljukindlus San Francisco lahes lõpetas vanglana tegutsemise 1963. aastal, kui vangide ülalpidamine muutus rahaliselt liiga kulukaks ja sellele eelnenud aastal oli saarelt põgenenud lausa 3 kinnipeetavat. Alcatrazi vangla on ühel või teisel ajal olnud koduks sellistele tuntud kriminaalidele nagu Al Capone, “Machine Gun Kelly” (mitte segamini ajada sama pseudonüümi taha peituva noore räppariga) ja Robert Stroud ehk Alcatrazi linnumees, keda kehastas samanimelises filmis Clint Eastwood. Tänasel päeval kuulub Alcatrazi saar Golden Gate’i rahvusparkide haldusalasse ja saart külastab iga-aastaselt ca poolteist miljonit inimest!
Tšornobõl ja Prõpjat (Ukraina)
1986. aasta kevade hakul juhtus midagi enneolematut, mis šokeeris kogu maailma. 26. aprilli varastel tundidel leidis Tšornobõli tuumajaamas aset avarii, mis oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala kohaselt kõrgeima ehk 7. kategooria õnnetus. Veerand sajandit hiljem hakkasid Tšornobõli ja Prõpjati lähistel toimuma väljasõidud väiksemate turismigruppidega. Kuna radiatsioonitase on endiselt lubatust kõrgem, saab selles paika avastada vaid teatud radadel piiratud aja, Geigeri loendurid käes. Igapäevaselt lähevad piirkonda turismiekskursioonid ka algusega Kiievist. 2019. aastal tõusis Tšornobõli katastroof taas maailma huviorbiiti, kui linastus põhjalikult dokumenteeritud HBO draamasari “Chernobyl”.
North Brother Island (New York, USA)
New Yorki Bronxi linnaosa kõrval paiknevad North ja South Brother Islandi väikesaared, millest esimene oli “koduks” nakkushaigetele inimestele, kui Riverside’i haigla 1885. aastal maismaalt saarele üle kolis. Haiglasaare üks püsiasukatest oli Tüüfuse Maryna tuntud Mary Mallon, kes elas saarel üle kahe aastakümne isolatsioonis kuni oma surmani 1938. aastal, pärast mida haigla suleti. Tänasel päeval lokkab saarel elus loodus ja New Yorki linnaisad arutavad võimalusi korraldamaks saarele ametlikke grupikülastusi. Seniks aga pääseb legaalselt saarele vaid mõjuva põhjusega nagu nt teaduslikud uurimustööd.
Üks traagilisemaid sündmusi inimkonna ajaloos on mõistagi Hiroshima pommitamine USA vägede poolt 1945. aastal. Elu Hiroshimas on nüüdseks taastunud ja inimestele on selles piirkonnas avatud mitmed mälestised. Eelkõige UNESCO maailmapärandisse kantud rahumemoriaal ehk Genbaku Dome – endine tööstushoone, mis oli üks vähestest, mille seinad skeletina püsima jäid. Kui linna taas üles ehitama hakati, otsustasid jaapanlased hoone säilmed puutumata jätta. Hiroshima külastuseks tasuks varuda 2-3 päeva aega, et saada linnast võimalikult hea ülevaade.
Auschwitzi koonduslaagri, millest on saanud Holokausti üks peamisi sümboleid, väravad jäävad Krakowist kõigest tunniajase sõidu kaugusele. II maailmasõja ajal leidis Poolat aset midagi nii kohutavat, mida me tegelikkuses siiani päris hästi mõista ei suuda. Õõva tekitavast paigast on nüüdseks saanud muuseum, mida saab külastada kohaliku giidiga või iseseisvalt. Üpriski hästi säilinud laagrit külastades saab aimu sellest, millised õudusi tõi Euroopale kaasa II maailmasõda ja kuidas neid kohutavaid tegusid täide viidi.
Villa Epecuéni kuurort (Carhué, Argentina)
Nüüd midagi vähe kergemate killast. Villa Epecuén oli 1920ndatel rajatud kuurort Carhué linna lähistel Buenos Airese provintsis. 1985. aasta novembris hävitasid loodusjõud kuurorti ümbritseva tamme ja külake mattus järk-järgult vee alla kuniks Villa Epecuén muutus täiesti elamiskõlbmatuks. Haruldast fenomeni on siiski võimalik oma silmaga näha, sest Argentina kuulsaimat kummituslinna külastavad turismigrupid regulaarselt.
See võib kõlada absurdselt, kuid tuumaplahvatusi on üritatud korraldada ka vähe üllamate eesmärkidega – kas siis maa nihutamiseks, kanalite rajamiseks või muudel mitte-sõjalistel eesmärkidel. Üheks nendeks oli Chagani test 1965. aastal, millega sooviti välja selgitada, millised on tuumaplahvatusega tekitatud tehisjärve tagajärjed. Plahvatus tekitas 400 m laiuse ja 100 m sügavuse kraatri, mis ühendati lähedal asuva kanaliga. Chagani järv on tänaseni radioaktiivne.
Kadykchan (Magadani oblast, Venemaa)
Nüüdseks hüljatud kaevanduslinnas sügaval Siberis oli 80ndate keskapigas registreeritud enam kui 10 000 elanikku. 2007. aastaks oli see number langenud 200 peale ja vaid mõni aasta hiljem ei elanud selles linnas ametlikult enam ühtegi hingelist. II maailmasõja gulagi vangide ehitatud linn oli koduks sealsetele kaevuritele. Nõukogude Liidu lagunemise järel suleti mõne-aastase vahega mõlemad linna söekaevandused, mitmed suuremad ehitised lasti õhku ja uue sajandi eel ootas linna ees väljasuremine. Lähim asustatud linn, Susuman, jääb kõledast Siberi linnast ca 100 km kaugusele. Kadykchan on pigem ekstreemturistide pärusmaa, sest linnal puudub riiklik infrastruktuur ja inimesed saavad linna külastada vaid omal vastutusel. Ühtlasi on ka sõiduteed nii täbaras seisus, et linna saab läbida ainult jalgsi.