Reisidiilid

Lossiturism on Euroopas populaarne nähtus, sest Vanas Maailmas jagub losse igas suuruses ja igale maitsele. Järgnevalt toome välja mõned põnevamad lossid Euroopas, millele võimalusel pilk peale tasub heita.

Pena Loss Portugalis (Palácio da Pena)

Portugali rivieras, Sintra mägedes asuv Pena loss on musternäide 19. sajandi romantismi arhitektuurist. Interjöör aga seevastu on kombineeritud elementidega gooti, islami ning renessanssi stiilist ning väljenduvad mitmevärviliste terrasside ja rõdude, müütiliste kivikujude ning ornamentika näol. Lossi ümbritseb ka suurejooneline park, mis hõlmab endas üle 500 erineva puuliigi maailma erinevatest paikadest.

Loss on loetud ka UNESCO maailmapärandi hulka ning tänapäeval kasutab Portugali riik seda ametlike vastuvõttude korraldamiseks. Kogu loss oma hiilguses on taastatud 20 sajandi lõpul ning jätab külastajatele kindlasti unustamatu mulje.

Lähim suurlinn lossist: Lissabon (30 km)

Täpsemat infot soovitame lugeda ka SIIT

 

Neuschwansteini loss Saksamaal (Schloss Neuschwanstein)

Saksamaal, Baieri liidumaal, Füsseni linna lähedal asuv loss ehitati aastatel 1869-1892 ning osa algselt plaanitust on siiani ehitamata. Sellest hoolimata on see üks tuntumaid vaatamisväärsusi kogu Lõuna-Saksamaal ning rahva seas on saanud loss ka hellitava nime Muinasjutuloss. Loss oli ka inspiratsiooniks Walt Disneyle kuulsa Disney lossi väljamõtlemisel.

Oma vapustava asukoha ning arhitektuuriga on lossist saanud tänapäeva üks romantismiajastu sümboleid. Algselt olid lossi kohal iidse linnuse Schwanstein varemed, kuniks kuningas Ludwig II sinna oma reisidentsi ehitama hakkas. Lossi valmides sai kuningas elada seal vaid 172 päeva enne kui tema elupäevad lõppesid. Ta oli soovinud, et loss jääks külastajatest puutumatuks, kuid juba kuus nädalat peale tema surma, avati loss külastajatele. Tänapäeval külastab lossi kõrghooajal kuni 5000 turisti päevas.

Lähim suurlinn lossist: München (110 km)

Täpsemat infot soovitame lugeda lossi kohta SIIT

 

De Foix’ loss Prantsusmaal (Chateau de Foix)

Lõuna-Prantusmaal Foix linna juures asuv loss on selle nimekirja üks vanimatest. Lossi olemasolu kinnitavad juba aastast 987 pärit kirjed ja dokumendid ning loss on Prantsusmaa kultuuriministeeriumi poolt märgitud kui riigi tähtsamaid ajaloomonumente (Monument Historique).

Oma pika ajaloo vältel on loss näinud ka mitmeid suuremaid lahinguid ning piiramisi, kuid vaatamata sellele jäänud kindlana püsima. Ajaloo vältel on lossi kasutatud ka veel türmina poliitilistele vangidele. Tänapäeval tegutseb lossis muuseum. Lossi vahetus läheduses (ca 25km) asub ka Euroopa üks kuulsamaid maalingutega koopaid paleoliitikumi ajastust  – GROTTE DE NIAUX. Kindlasti tasub seal kandis viibides ka seda paika külastada.

Lähim suurlinn lossist: Toulouse (95 km)

Täpsemat infot soovitame lugeda SIIT

Brani loss Rumeenias (Castelul Bran)

Rumeenias, Transilvaania piirkonnas, Brasnovi linna lähduses asuv Brani loss on riigi tähtsaim rahvuslik monument. Väljaspool Rumeeniat seostatakse seda lossi eelkõige vampiiride ja Dracula legendiga. Lossi ehitus algas juba 1212 aastal, mil Teutooni Ordu rüütlid sinna oma kindlustatud puntki rajasid, et sealne kaubandustee oma kontrolli alla saada. Juba 30 aastat hiljem (1242) vallutati ja hävitati esialgne loss Euroopasse tundivate mongolite poolt.

Ligikaudu sada aastat hiljem hakati lossi uuesti ülesehitama ning tänapäevasel kujul nähtav kindlus valmis 14. sajandil. Tänapäeval aga on lossist saanud muuseum, mis võtab uudistajaid vastu avasüli. Lossi külastades saab põhjaliku ülevaate selle ajaloost ja krahv Dracula legendist, samuti toimub seal põnevaid üritusi – näiteks iga-aastane Halloweeni pidu.

Lähim suurlinn lossist: Bukarest (185 km)

Täpsemat infot soovitame lugeda SIIT

Predjama loss Sloveenias (Predjamski grad)

Viimase lossina tutvustame Teile Sloveenias asuvat lossi, mis kantud ka Guinessi rekordite raamatusse kui maailma suurim koopaloss/ehitis. Oma ainulaadse asukoha ning välimuse tõttu on loss olnud korduvalt ka teleekraanidel (viimati näiteks Troonide Mängu võtetel).

Lossi mainiti esimest korda ürikutes aastal 1274, kuid täpne vanus ning ehituslugu on teadmata. Seoses maavärinaga hävines osa algsest lossist 16. sajandil. Loss köidab külastajaid eelkõige oma grandioosse välimuse ning salakäikude poolest, mis on mäe sisse uuristatud. Suurim neist on 25 meetrine looduslikult tekkinud käik, mis viib lossi sisemusest mäe tippu ning pakub sealt silmipimestavaid vaateid.

Lähim suurlinn lossist: Ljubljana (63 km)

Täpsemat infot soovitame lugeda SIIT